Tegelikult üritan seekord vastupidi pealkirjale toimida. Ma vihkan inimeste kaotamist, aga elus tuleb seda nii või teisi ette. Seega on mul viimane aeg sellega kohaneda. Suutsin leida midagi positiivset ka kaotamises. Nimelt vana tarkus, et kui kellegi kaotad, siis hakkad teisi enda ümber seda võrra rohkem hindama.
Ma tahangi nüüd aitäh öelda teile kõigile, kes te minu jaoks olemas olete. Kallistus või naeratus või hea sõna sõbralt mõjub nii tohutult hästi. Ma ei tea, kuidas te teate, et ma neid vajan, aga aitäh!
 |
| Varje!! Sa oled alati olemas olnud mu kõrval! |
 |
| Tarmo! Sa oled toeks just siis, kui ma seda vajan! |
 |
| Mu väikesed nunnud väitluslapsed! Te olete lihtsalt nii lahedad ja tublid, et teete tuju heaks! |
 |
| Mu pere - inimesed, kellele ma saan loota! |
 |
Sotsioloogid - mõttekaaslased, selle sõna parimas tähenduses!
|
 |
| Tšikid!! :D Nalja saab, oi, kui palju saab nalja. |
 |
| Ja kõik teie teised, kes te olemas olete! Aitäh! |
No comments:
Post a Comment