Kobadest kobam

Ma olen alati üks pudrunäpp olnud, aga mingil põhjusel tuleb Tähtveres see eriti esile. Mahalibisenud lusikaid, alustassile loksunud kohvi ja rebenenud pabereid mainimata jättes on kolm suuremat õnnetust olnud:

1. Esimesel päeval lõhkusin kaks jäätisepokaali. Tegelikult lõhkus ühe kraanikauss ja teise sahtlis ümber kukkunud tassid, minul oli üliväike osa seal mängida.
2. Kunagi kolmandal nädal lükkasin kohvitassi ümber - hiirematt ja veidi lauda sai kannatada. 
3. Eile läksin nõrgalt kissellitassile vastu ja järgmisel hetkel nägin aegluubis, kuidas telefon, paberid ja laud on kleepuvat ainet täis. Kiirelt reageerides kuivatasin telefoni ära ja võtsin lahti ning panin kuivama. Selline vana hea nokia on meil ka töö juures, seega täitsa töötas hiljem, aga teiselpool toru olevat inimest on halvasti kuulda. 

Pean ikka kuhugi balletti või mingisse muuse graatsilisse tundi minema. Seni, kuni välja mõtlen, kuhu täpsemalt, olge aga minu seltskonnas ettevaatlikud. 

Nüüd veidi pilte:

Yay, lastešampus

Sinised tulbid!

Aliasest ei saa kunagi küllalt. 

Juba kummuli?

"Munajoodik"

Uno!

"Siit tuleb üks tants, siit tuleb üks tants, siit tuleb üks vahva puntratants..."

Tantšulka

Palju, palju inimesi oli see kord....

Libedus, libedus...

Minu jaoks on viimasel ajal tänavatel liikumine väga suur katsumus. Olen veidi kuri Tartu tänavate ja liikluskorralduse peale - väljaspool kesklinna on jalakäijana liikumine päris võimatu ja ega kesklinnaski need lood kõige paremad pole. Lisaks suutsid mu mõistlikud talvesaapad katki minna ja nüüd käin kapist leitud saabastega, millel on aga oma 5-6-sentimeetrine konts alla ja praeguse ilmaga pole see kuigi tore.

Igaljuhul, täna hommikul üritasin siis jõuada Riiamäe bussipeatusest sotsioloogide majja. Algus läks ilusti, aga siis tuli Toomemägi ja selmet treppidest minna, otsustasin veidi otsema kaldtee kasuks. Ei olnud väga geniaalne valik. Alla veeremise vältimiseks võtsin lõpuks käsipuust kinni ja liikusin teosammul ülespoole. Mingil hetkel läks üks meesterahvas minust suurema vaevata mööda. Mõtlesin ka siis, et ega ma kehvem pole ja lasin käsipuust lahti ja hakkasin ülespoole liikuma. Paari sammu pärast olin juba pooleldi käpuli maas. Täpselt sel hetkel vaatas enne möödunud mees tagasi ja otsustas mulle appi tulla. Nagu see oleks kõige loomulikum asi maailmas, võttis ta mu käevangu ja koos liikusime päris kiiresti üles. Kui teda poleks olnud, oleksin arvatavasti siiani kuskil poole mäe peal. Päris tore, kui selliseid abivalmeid inimesi ikka leidub.

Muidu mässan siin töö- ja koolirindel. Laupäeval oli naisteturniir, mille mängud kestsid poole kaheteistkümneni. Tarmo juurde minekuks võtsin siis takso ja sattusin jutuka, aga masenduses naispensionärist juhi peale. Kui algul rääkisime niisama tühjast-tähjast, siis mingil hetkel küsisin, kui kaua ta taksojuhina töötanud on. Seejärel jõudis ta mulle rääkida oma seitsmest lapsest, kellest viis töötab Soomes, haigest emast ning kuidas Eesti riik nõudis talt 32 tuhat krooni, kui ta FIEna tegevuse lõpetas ja kuidas ta selle jaoks pidi 7 kuud vahetpidamata Soomes töötama. Päris huvitav, kui palju saab teisest inimesest teada 7 kilomeetri jooksul.

Koolis on päris palju kodutöid see semester. Iga nädal pean lugema vähemalt 6 võõrkeelset teadusartiklit ja seejärel foorumis ja klassis arutelus osalema. Lisaks pean tegema vähemalt 2 grupitööd - üks kujutab endast osalusvaatlust, teise puhul tuleb asutusi kaardistada ning seejärel grupitöö sujuvust analüüsida. Veel on praeguseks teada kolme essee esitamise tähtajad. Rääkimata eksamitest ning sotsiaaltöö praktikast. Viimast pean küll arvatavasti suvel tegema, sest praegu on selleks aega väga raske leida.

Lisaks võitlen juba kolmandat nädalat päris kurjade pisikutega: nina pidevalt tilgub, köhahood tahavad vahepeal tappa, siis kaob jälle hääl ära või tekib selline peavalu, et tahaks lihtsalt pea otsast kruvida. Seega kogu vaba aeg möödub enamasti voodis lamades ja teed juues.

Loodan, et Sind ei ole veebruariilm ja libedus veel maha murdnud!

Taas tööinimene

Kuigi mul veel lepingut ei ole, olen de facto nüüdsest Tähtvere Tennise- ja Tantsukeskuses administraator. Nädalavahetusel olid kaks esimest tööpäeva, mis läksid täitsa edukalt, välja arvatud kaks lõhutud pokaali, aga nad olid ikka väga haprad ka. Täna nautisin oma tööga kaasnevat boonust ka ehk käisin tasuta tantsutrennis. Seekord siis zumbas, mis oli veidi keeruline, aga vahva ja tore, kuigi mitte nii ülihüpermega äge, nagu seda reklaamitakse.

EPLs ilmus mu tööotsingute raames taas artikkel ka. Käisin isegi EPL fotostuudios pildistamas selleks:

Artiklis on lühikokkuvõte minu saadetud pikemast tekstist: 

Kes otsib, see leiab

Tööd otsides olen ma kandideerinud erinevatele ametikohtadele ja ka palju ei-sid saanud. Alati olen aga lõpuks midagi sobivat leidnud. Mulle on jäänud mulje, et paljud noored nõuavad oma esimeselt või teiselt töökohalt liiga palju. Minu soovitus on, et igasugune töökogemus tuleb kasuks ja muudab edasised tööotsingud lihtsamaks. Isiklikult olen näiteks telefoni teel raamatuid müünud, mis väga paljude mu tuttavate seas kutsus esile reaktsiooni: „Mina küll sellist tööd iial ei teeks!“. Jah, ma tunnistan, et palk polnud suurem asi, kui endal müük väga edukalt ei läinud, ning tihti olid inimesed ka pahased, et ma neid tülitan. Samas oli kollektiiv meeldiv ja töögraafik väga paindlik ning mingi lisaraha ikka teenisin. Lisaks on järgnevatel tööintervjuudel tööandjad just selle töökohaga kaasnevate kogemuste vastu huvi tundnud.

Rääkides nüüd oma praegustest tööotsingutest, siis paistab, et need on jõudnud eduka finišini. Nimelt käisin kolmapäeval ja neljapäeval Tähtvere Tennise- ja Tantsukeskuses administraatori tööd õppimas ja laupäeval on juba esimene vahetus. Minu jaoks tundub see töö väga hea, kuigi kooli kõrvalt on praegu koormus veidi suur – 16 kaheksatunnist vahetust veebruaris. Samas märtsist palgatakse veel üks uus töötaja ning siis on lootust, et koormus läheb samuti väiksemaks. Kolleegid ja ülemus on olnud siiani väga sõbralikud ja abivalmid. Samuti kiirgavad sealsed kliendid ning treenerid positiivsust. Minu jaoks ongi tööl valitsev õhkkond üks kõige olulisemaid näitajaid.

Kohustusi on administraatoril omajagu: tennise-, tantsu- ja kohvikuklientide teenindamine, kauba vastuvõtt ja väljapanek, väiksemad korrastustööd ja igasuguste jooksvate probleemidega tegelemine. Töö toimub vahetustega seitse päeva nädalas. Päevas on kaks vahetust: hommikune 8-16 ja õhtune tavaliselt 16-23. Samas on olnud ka nädalavahetusi, kui täiskasvanute tenniseturniirid kestavad südaööni. Palk on ka minu arust igati mõistlik – 2,40 tunnis ja lisaks 10% kohviku müügitulust. Üks suur boonus minu jaoks on võimalus käia tasuta tantsutrennides.

Lõpetuseks võin öelda, et ega Eestis noorel kooli kõrvalt kerge sobivat tööd leida pole, aga see on võimalik. Tööturul on konkurss suur, näiteks eelmine sügis sain koha, kuhu oli üle 200 kandidaadi veel. Siiski tööd tõesti sooviv inimene leiab endale sobiva koha.

Jõudu ja pealehakkamist!

Reklaamipaus

Mõtlesin, et tuletan korra meelde, et ootan Sind ikka endale töö juurde külla. Praegu on päriselt ka hea aeg tulla - maasikad on suured, magusad ja pannkoogid tulevad mul juba täitsa hästi välja. Ülemus ütles, et keegi oli tagasisideks öelnud : "parem kui Vilde kohvik".

Mind leiab praegu kohvikust või põllult (kus parasjagu rohkem vaja on) esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval kell 14-20. Igasugust infot leiab ka Facebookist ja kodulehelt. Väike pildimeri ka:

Nämm-nämm-nämm

Kliendid! :D

Keraamikanäitus

Pakun kohvi - hea kohv on!

Maasikaid saab ise ka korjata.

Kuna mu päevad ja nädalad mööduvad päris töötähe all, siis olen väga õnnelik, kui leiad aega mind töö juures külastada. Loodan, et leian siis aega paar sõna juttu ka puhuda. 

Hulluke

Lisaks sellele, et ma teen endale sügiseks veidi hullumeelsed plaanid - matastat kõrvale jms, on mul ka see suvi juba väga palju plaane.

Suvekohviku avamine. Pilt võetud Luunja kodulehelt.

Nimelt avatakse see aasta Lemmatu Marjatalus Suvekohvik, kus hakkan peaaegu kõike tegema praeguste plaanide järgi - kokk, kassapidaja, ettekandja, koristaja jne. Aga hästi ilus kohvik on ja ootan juba väga homset avamist. Tulge siis mulle ikka külla. Lisaks aitan veel teha kodulehte ja hakkan arvatavasti osaliselt sekretär-asjajajaks ka ehk annan infot kohviku ja isekorjamise kohta. Loodan, et saan hakkama ja tuleb tore.


Juuni alguses saadeti üliõpilastele tööpakkumine: "Otsin andmete sisestajat Ahhaa Teaduskeskuse ja tema rahvusvaheliste partnerite uurimusprojekti "Tarbimisteadlikkuse uuring Eestis". See on osa FOODWEB projektist, mis uurib inimeste ja tootjate toitumisalast tervislikkuse ja keskkonnasõbralikkuse teadlikkust Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis.
Otsime kahte andmesisestajat, kes on kohusetundlikud, andmesisestusega varasemalt kokku puutunud (nt ka õpingute käigus) ning saaksid koheselt tööle asuda." Kandideerisin ka, aga saadeti kiri, et ei osutunud valituks, aga lubati uuesti ühendust võtta. Eile õhtul siis saingi kirja, et nüüd mind ikka tahetakse. Kuna see annab erialast töökogemust, siis kavatsen selle ka vastu võtta.

Oleme udused ja puud on lillad. Pildistas Erika Ehmann.

Lisaks on plaanis olla ikka sotsiaalne ka. Eelmine nädal oli selles suhtes juba päris edukas. Nimelt oli neljapäevast laupäevani iga õhtu pidu ja pühapäeval veel külapäev ka. Kõik üritused olid hästi toredad ja õnnestusid  päris hästi. Väga mõnus ja vahva oli. Järgmine nädal lähme sotsioloogidega Gerdale Hiiumaale külla. Siis tuleb jaanipäev ja järgmisena ema sünnipäev ning vanaema juubel. Augustis on suguvõsakokkutulek ja pean vaikselt plaani, et võiks ikka lõpuks Eurotripi teoks teha ehk paariks nädalaks auto/hääle/rattaga Euroopa poole liikuda. Huvilisi? Lisaks tahaks kindlasti jõuda kontserditele, paarile inimesele külla ja teha veel paar lõkkeõhtut. Veel üks idee oli teha Luunjas väike väitluspäev.

Lõpuks on veel kodused tegemised. Lehmad on ikka alles, seega sõidan kolm korda nädalas piimaringi. Lisaks on aiatööd - muru niitmine, rohimine, istutamine, kastmine jne. Veel tahaksin veidi lugeda ka. Isegi jõuan kooli ajal väga vähe ilukirjandust lugeda, siis suvel ikka võiks.

Seega on mu aeg väga üle planeeritud ja kui tahad midagi lõbusat teha, siis pead ise ühendust võtma, sest plaane ma rohkem teha ei jõua, aga liituda veel plaanidega jõuaks küll.

Mis Sul suvel plaanis on?