Viimasel ajal olen sattunud eriti palju mingitele julmadele artiklitele. Siis mõtlesin, et olen ka veidi aktiivne ühiskonmnaliige ja tegin Rahvakogusse sellise ettepaneku:
Minu arust vajab Eesti õigussüsteem tõsisemaid muutusi. Kolm põhilist probleemi on järgnevad:
1) Mõttetud karistused - enamik pedofiile, mõrvareid, roolijoodikuid, vägistajaid jne saavad heal juhul umbes viieaastase vanglakaristuse, millest samuti on pool tingimisi.
2) Alaealiste karistamatus - alla 14-aastastele pole õigusorganitel võimalik peaaegu midagi teha. Samal ajal kasvavad üha enam just noorte poolt toime pandud julmused ja kuriteod.
3) Koduvägivald - koduvägivalla puhul jääb õigusorganitel pahatihti puudu võimalustest ja mõnikord ka tahtmisest sekkuda. Väga palju on peresid, kus teised pereliikmed kannatavad ühe terrori all. Arvatavasti sama palju on peresid, kus laste eest ei hoolitseta, sest alkohol või narkootikumid on tähtsamad.
Nende proobleemide lahendmiseks on minu arust mitmeid võimalusi. Esiteks tuleks karmistada ja mitmekesisemaks muuta määratavaid karistusi. Kõigile kurjategijatele peaks olema kohustuslik psühholoogiline nõustamine. Seksuaalkurjategijate puhul tuleks rakendada keemilist kastreerimist. Alaealiste puhul tuleks samuti mõelda võimalusi, kuidas karistusi muuta tõhusamaks ning suurendada sekkumist koolis, vajadusel palgata juurde koolidesse psühholooge. Koduvägivalla puhul peaks andma õigusorganitele rohkem õigusi ning vahendeid laste ära võtmiseks probleemsetest peredest. Samuti riigi poolt toetada vägivallaohvrite aitamist.
Mina ei taha enam elada ühiskonnas, kus julmus on igapäevane ja normaalne nähtus ning kurjategijad jäävad karistamata.
Kusjuures Rahvakogus on päris palju asjalikke ettepanekuid. Kui ikka aega saate, siis visake ka pilk peale. Kui ei ürita, siis ei saagi midagi paremaks muuta.
Täna lõpetasin 2013. aasta ühiskonnaõpetuse eksamimaterjali muutmise ka. Hämmastav, kui palju on aastaga maailmas muutunud.
Oh, Virve, Virve... poleks uskunud, et sina, väike rõõmus tütarlaps, oled üks neist "valgetest rüütlitest", kes tahavad maailma õiglust külvata läbi pea ja ülejäänud keha vahele ühe õhuvahe tekitamise.
ReplyDeleteEsiteks, mis jutt see selline on, et vaja on karmimaid karistusi? Mida teeb üldse pedofiil vangis? Enamus neid tüüpe on viis korda rahulikumad, kui suvaline roolijoodik ja baarikakleja ning ühiskonnale ka palju vähem ohtlik, kui ära kiibistada.
Mida teeb mõrvar vangis? Inimesed tapavad väga erinevatel põhjustel, tihti on asjaolud väga erinvad ning retsidiivsuse oht varieerub ilmselt ka meeletult ning sinu mõrvar, vägistaja ja pedofiil on minu jaoks ausalt öelda lihtsalt üks pahatahtliku iseloomuga fantaasia sellest, et keegi peab saama karistatud halva ja kuritegeliku elu eest, mis ohustab meid kõiki(ka mõrvareid ja vägistajaid).
Mida sa teed alaealistega? Paned vangi, karistad rahatrahviga, kasulikule tööle karistuseks? Kõigel sellel on omad ohud ning kui korralikku pere ei ole, siis tulebki leppida sellega, et inimene on kurjategija, isegi kui ta on kolm teist. Uuri näiteks Kayla Rollandi juhtumit ja mõtle, keda tuleks karistada ja mille eest.
Koduvägivald on ilmselt nukker teema, aga minu jaoks nukker mitte sellepärast, et keegi saab haiget vaid sellepärast, et haiget saadakse tihtilugu selle tõttu, et lihtsalt ollakse nõus haiget saama ja selle põhjused ei peitu enam kehvas seadusandluses(vähemalt mitte ainult).
Kogu selle pika jutu peale tahaks lihtsalt öelda, et ei ole mõtet kedagi kinni panna, kui igasugused tulemused näitavad, et sellest karistusest pole kasu. Need, kes soovivad, et keegi üles puuakse võivad end internetikommentaarides välja elada.
Oh, Joonas, Joonas.. poleks uskunud, et sina, väike nukkeer emopoiss, oled üks neist tüüpilistest eestlastest, kes arvab, et vägivallas on süüdi ohver ise.
DeleteKuidas on süüdi näiteks järgnevate juhtumite ohvrid?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/saku-vallas-loi-hullunud-autojuht-teise-auto-roolis-olnud-naisele-rusikaga-nakku.d?id=65252976
http://www.ohtuleht.ee/507008
Jah, vägivald, eriti koduvägivald on keeruline teema ning tihti on mõlematel osapooltel oma vastutus kanda. Kuid ohvrite süüdistamine ka sinu ehk suvalise kõrvalseisja ehk ühiskonna poolt üldiselt madaldab veelgi nende enesehinnangut ja muudab veelgi raskemaks abi otsimise.
Karmimate karistuste puhul on üks asi pikkus - mida pikem isolatsioon ühiskonnast, seda väkisem võimalus, et kuritegu kordub ja suurem võimalus, et inimene tõesti kasvab ümber. Palju olulisem on minu arust aga see, et nende inimestega reaalselt tegeletakse ehk kohustuslik psühholoogiline nõustamine. Lisaks seksuaalkurjategijate puhul keemiline kastreerimine, mis vähend tõenäosust rünnakuks.
Alaealiste puhul oleks ühiskonnale kasulik töö üks lahendus ja teine psühholoogiline nõustamine. Rollandi puhul kindlasti psühholoogiline nõustamine.
Mulle ei meeldi üldse, et koduvägivalla ohvreid süüdistatakse. Tihti neil ei ole muud valikut. Väikeste lastega ja ilma sissetulekuta on raske kuhugi ära minna. Samuti on tavaliselt alguses kõik hästi ja alles siis muutub halvaks, kui raske on juba lahkuda.
Suhtumine, et ohver on süüdi on kahjulik ka seetõttu, et see annab õiguse panna tpime kuritegusid ja öelda, aga ta oli selle ju ära teeninud. Kas sinu arust on õige ka LAVi meeste suhtumine, et lesbinaised on vägistamise ära teeninud, sest siis nad muutuvad ehk normaalseteks tagasi?
Ja see, et ma tõin näidetena välja just kõige hullemad kurjategijad, ei tähenda, et ma mõtlesin ainult nende puhul karistuste karmimstamist, vaid üldiselt. Kahju, kui sulle jäi mulle, et ma olen raevunud internetikommentaator, kes tahab ühe inimese üles puua ja siis õnnelik olla. Kindlasti ei soovi ma seda, vaid et kõigi kurjategijate tegeletaks ja efektiivsemalt kui praegu. Võib-olla ma tõesti ei tea täpselt, mis ja kuidas aitaks, aga oluline on see teema tõstata ja selle üle mõelda. Niisama passimine ka asju paremaks ei muuda.
Esiteks, tänan selle nukra emopoisi sildistuse eest, sellist imidzit ma olen juba pikka aega üritanud luua, aga keegi pole mind veel seni mõistnud.
DeleteMa ei öelnudki, et süüdi on ohver, perevägivallast rääkides pidasin silmas seda, et on inimesi, kes on ise nõus kannatama vägivalla all, hoolimata sellest, et lahendused sellele vägivallale on tegelikult loodud. Põhjused ei ole vaid rahas nagu stereotüüpiliselt mõeldakse, põhjused on enesehinnangus ja naiste väikses väärtuses ühiskonna silmis.
"Mida pikem isolatsioon ühiskonnast, seda väiksem võimalus, et kuritegu kordub ja suurem võimalus, et inimene tõesti kasvab ümber." - Kas sa tõesti usud seda? Teine võimalus on, et seda suurem on lõhe "korralike kodanike" ja "kurjategijate" vahel.
Keemilise kastreerimisega minuarust Eestis juba tegeletakse või vähemalt valmistutakse sellega tegelema hakkamiseks. Seda aga mitte karistuste karmistamise eesmärgil, see on lihtsalt praktiline ning vähendab tõenäosust sama kuriteo uuesti sooritamiseks. Ilmselt tähendab uudne lähenemine seksuaalkurjategijatele, et nad peavad ka oluliselt vähem vangis viibima kuigi ma ei tea seda täpselt.
Mul on lihtsalt tunne, et kogu selline "karmistamise" vaatenurk lähtub sellest, et on keegi, kes nõuab kättemaksu. Kättemaksu ei nõua enamasti ohvrid, vägivalalkuritegude ohvrid tihti lihtsalt soovivad, et seda kellegi teisega ei juhtuks. Kättemaksu eest aga räägib mingi spetsiifiline inimgrupp, mille hulka kuuluvad ka enamik internetikommentaatoreid.
Mida sa teed selle vägivaldse autojuhiga? Mida sa teed vägivaldse pereisaga? Paned vangi? See ei ole effektiivne, kui sa nõuaks effektiivsust nagu sa räägid, siis peaks sa selle "karmistamise" sõna üldse ära kaotama. Nii veider, kui see ka ei tundu, siis karistused ei peagi üldse karmid olema, kättemaks ei ole nende eesmärk. Üldiselt sooritatakse seda vähem kuritegusid, mida suurem on risk vahele jääda, mitte sedavõrd kui karmid on karistused antud kuriteo eest. Need artiklid on lihtsalt subjektiivsed lood ning neist ei järeldu, mida peaks ette võtma, et sellise olukorra uuesti tekimist vältida. Karistuste karmistamise soov on lihtsalt kasutu emotsioon, mis on enamustesse õhtulehe artiklitesse sisse paigutatud öeldes, et eestis on kõik halvasti ja jaotades maailma kangelasteks ja kurjategijateks. Tahan öelda, et see sõna "karmistamine" on juba algselt väär, ükstapuha kui mõistlikult sa seda omast arust ei kasutaks.
Seda lesbinaiste asja ma parem ei kommenteeri, see küsimus on lihtsalt demagoogia.
Minu jaoks on ilmselgelt karmistamine ja karistus teistsuguse tähendusega ehk minu jaoks tähendab karmistamine efektiivsust ja karistamine ümber kasvatamist, et inimene ei kordaks tegusid, mida ta on kunagi teinud. Kui järele mõelda, siis mõnes mõttes on sul õigus, et "karistuste karmistamine" pole parim sõnavalik minu poolt.
DeleteIsolatsioon vähemalt takistab inimest teistele viga tegemast. See üksi kindlasti ei aita kurjategijat, aga aitab vältida ohvreid.
Ja enesehinnangu tõstmiseks vajavadki naised abi ning julgustust. Sellel põhjusel käisingi välja idee anda õigusorganitele ja tugikeskustele rohkem võimalusi sekkuda.
Kas ei ole tõeline probleem mitte julmad ja vägivaldsed inimesed? Kui nii, siis kuidas/kas väljapakutu probleemi Tegelikult ära lahendab?
ReplyDeleteMida karmim on hukkamõist vägivalla suhtes, seda raskem on seda toime panna. Inimesed on sotsiaalsed olendid ning neid mõjutab väga palju teiste arvamus. Karmimad karistused riigi poolt on üks võimalus näidata meie suhtumist vägivalda.
DeleteLisaks juba inimeste puhul, kes on vägivaldsed, aitabki individuaalne lähenemine ehk minu plaani kohaselt kohustuslik psühholoogiline nõustamine. Ka keemiline kastreerimine muudab seksuaalkurjategijaid vähem agressiivseks.
Aitäh kommentaari eest.