Esimene nädal

Aeg lendab siin nii kiiresti. Erasmus Initative korraldab meile pidevalt üritusi ja lisaks toimub saksa keele intensiivne kursus, mis on iga päev neli tundi ja lisaks kodutöö. Siiski olen nüüd jõudnud ennast ilusti sisse seada ja kohvri lõplikult lahti pakkida. Kolisin keldritoast ülemise korruse tuppa ja siin on tunduvalt mõnusam. Ämblikke on ka vähem. 

Erasmuse üritustest oli meil sel nädalal tervitushommikusöök, keegel, karaoke, rahvusvaheline õhtusöök ja linnaralli. Kõik üritused peale tänase linnaralli olid väga ägedad. Karaoke oli eriti vahva, sest oli suhteliselt väikeses baaris ja kõik laulsid ning tantsisid ennastunustavalt. Rahvusvaheliseks õhtusöögiks valmistasin kamavahtu ja pakkusin Eesti komme. Kõigile väga maitses kamavaht, kuigi paar inimest leidsid, et see oli liiga magus. Tänane linnaralli aga oli ebaõnnestumine, sest terve päeva on siin ülipalju sadanud ja siis tegime lihsalt väikse ekskursiooni linnas, aga kuna mina oma targa peaga mõtlesin, et Bremenis on juba kevad ja on soe ja mul pole saapaid/kummikuid vaja, siis mu mokasiinid said kiiresti märjaks ja läksin poole pealt koju. Muidu oli aga tore, sest nägin natuke ikka ilusat Bremeni linna ka. Täna hommikuni olin näinud ainult ülikooli hooneid, paari baari ja oma kodupoodi.  Pilte ma täna ei teinud, sest vihmavari oli olulisem, aga kunagi suve poole jalutan kindlasti veel mitu korda kõik vaatamisväärsused läbi ja klõpsin kümneid pilte. Seni peate aga leppima kohaliku vaatamisväärsusega, mõmmi meie kodupoe ees: 

Pühapäeval kolis meie majja üks uus prantsuse tüdruk sisse. Jah, ma elan nüüd koos kolme prantslannaga ja vahepeal pean neile ikka meelde tuletama, et palun, räägime nüüd inglise keeles. Erasmuslastest olen ka kõige rohkem suhelnud prantslastega, aga lisaks tutvusin esimesel päeval ühe Poola tüdrukuga, kes õpib ka sotsioloogiat esimese aasta magistrandina ja lisaks õpivad meie poiss-sõbrad sama eriala. Hämmastav kokkusattumus ja ta oli esimene inimene, kellega ülikoolis üldse tutvusin. Uus majakaaslane on ka erasmuslane selleks semestriks ja saime see nädal kõigile üritustele kodust koos rännata, mis oli väga tervitatav, sest meie kodu on päris kaugel ja vahepeal oli mõne koha üles leidmine päris keeruline ettevõtmine. Samuti olen ma ülikehv orienteeruja ja vahel hajameelne, seega kui üks päev üksi ülikoolist koju tulin, siis suutsin muidugi vales suunas mineva bussi peale istuda. 

Siin on vaja ülipalju dokumente täita ja ennast linna elama ei ole suutnud endiselt registreerida, sest selleks tuleb reaalselt kuhugi büroosse kohale minna ja kui lähed tund pärast büroo avamist, siis too päev enam löögile ei saa ehk pean nüüd teisipäeva hommikul kella 9ks end sinna büroosse kohale vedama. Oh, e-riik, kuidas sind igatsen, aga tegelikult saab siin ka päris palju asju interneti teel teha. Näiteks on väga ilusti toimiv ülikooli õppeinfosüsteem olemas ja kõigile kursustele saab internetis registreeruda. Homme hommikul kell 7 hakkab spordikursustele registreerimine ja seal pidid kohad väga kiiresti täituma, seega panin juba homme kella 6:30 äratuse. Spordikursused on Bremenis väga soodsad - terve semestri eest tuleb tavalisema kursuse puhul maksta 20 eurot, tennise puhul näiteks 100 eurot. Seega kindlasti kasutan võimaluse ära ja võtan vähemalt ühe tantsukursuse endale, kui vähegi registreerimisega hakkama saan.

Saksa keele kursus on üliraske - meie õpetaja räägib ainult saksa keeles ja pool ajast ei saa me isegi aru, mida teha tuleb. Vaikselt aga läheb paremaks. Samas reedel oli meil test ja mina olin kindel, et ainult esimese peatüki peale. Kirjutasin siis esimese testi rahulikult ära ja viisin õpetajale ning seejärel andis ta mulle teise peatüki testi ehk tuli välja, et me kirjutame mõlemaid teste. Aga ma ei olnud ainus, kes polnud sellest aru saanud, seega üritan asja ikka positiivselt ja naljaga võtta. 

Olen ainuke eestlane siin, aga eile tutvusin lõpuks ühe Soome poisiga, lisaks peaks üks Soome tüdruk olema ja ühe Rootsi poisiga tutvusin samuti. Muidu on aga lõunaeurooplased tunduvalt tugevamalt esindatud - palju prantslasi, rumeenlasi, hispaanalsi ja itaallasi. Kõige rohkem on minu teada aga Erasmusega Türgist inimesi. Olen tutvunud ka ühe Hiina tüdrukuga ja kahe Lõuna-Korea omaga ja kõik kolm on Eestis pool aastat õppinud ehk tervitasid mind kohe "tere" öeldes, mis oli väga tore üllatus. Enamik teisi erasmuslasi Eestit kunagi külastunud pole ja arvavad, et see on mingi ida-euroopa riik, kus juuakse palju viina ja tehakse kanepit. Selle viimase stereotüübi üle olin väga üllatunud. Muidu suutsin inimesi meie e-valimiste süsteemiga šokeerida. Esiteks kaheldi muidugi turvalisuses ja teiseks leiti, et ikka on tore valimispäeval putkasse kohale minna. Mina igaljuhul eelistan iga kell e-valmiste võimalust. Eesti, Eesti: