Vahepeatus Riias

Järgmisest nädalast alustan Erasmuse raames õpinguid Bremeni ülikoolis. Jään sinna üheks semestriks ja õpin inglise keeles. Mu saksa keel on hetkel väga nigel, aga loodan, et intensiivne saksa keele kursus, mis erasmuslastele mõeldud on, aitab mul vähemalt igapäeva tasemeks vajaliku sõnavara kätte saada. Sellest kõigest aga järgmistes postitustes.

Enne Bremenisse minekut veedan paar päeva Riias kursaõde külastades, kes Erasmusega sellel semestril õpib Läti ülikoolis. Eile käisime Riias oma kuus tundi ringi ja nägin nii palju ilusaid hooneid. Viimati Riias käies oli juba suhteliselt pime ja ei jäänud väga aega imetleda. Samuti sattusin esimest korda Art Noveau rajooni, kus on ülipalju uhkeid hooneid.  Hunnik turistipilte nüüd (sain lõpuks telefoni, mis teeb minu arvates päris mõistliku kvaliteediga pilte, seega klõbistasin hoolega):

Riia Vabadussammas - kusjuures Lady Libertyga päris sarnane. Samuti on Riias teletorn, mis kujult meenutab Eiffelit torni.  Praegu oli samba juures valve ka ja üldse on Riias palju politseinikuid tänaval näha. 

Laima kell pidi olema nagu Tartu Suudlevad Tudengid ehk tähis, mille juures tihti kokku saadakse.  

Riia rahvusraamatukogus olid paljud raamatud klaasist seina taga. Raamatukogu ise oli väga paljude korrustega ja igal korrusel oli selline klaasist sein koos raamatutega. Samuti pidi oma asjad jätma kappi ja kui tahtsid midagi endaga üles võtta, siis selleks oli spetsiaalne kott, kuhu sa oma asjad panid ja nendega siis ringi käisid.  

Random tigu mingi ettevõtte ees. But so shiny!

Art Noveau hooned. 

Lisaks hoonete imetlemisele käisime Pelmeenikohvikus söömas, kus oli hästi suur valik erineva täidisega pelmeene ja väga mõistlikud hinnad. Samuti käisime Sõõrikukohvikus, kus oli eriti mõnus atmosfäär ja suur valik erineva glasuuriga sõõrikuid. Minu mango sõõrik maitses küll šampooniselt, aga šokolaadi-kookose oma oli ülim. Lisaks oli seal chill-ala, kus olid suured diivanid ja lai valik lauamänge, aga nendeni see kord ei jõudnud. 

Õhtul käisime Ala Folk Club nimelises kohas, mis pakub traditsioonilisi Läti toite. Ma otsustasin enda arvates kindla peale minna ja risottot tellida, aga tuli välja, et Lätis tehakse risottoga sarnase nimetusega toitu, mis on tehtud tangudega, mitte riisiga. Mulle isegi täitsa maitses, kuigi ma muidu tangude sõber pole, aga portsjon oli ülisuur. Kaisa juurest näpsasin ka kartulipannkooke ja praekartuleid. Praekartulid olid väga head - need olid midagi friikartuli ja meie praekartuli vahepealset ja ikka hullult-hullult head. Eile õhtul oli seal ka rahvatntsuõhtu, mis oli väga sarnane Tiigi seltsimajas toimuvate tantsuõhtutega ja paljud tantsud olid täpselt samad. Ruumi oli aga vähem ja tantsijaid ka, kuigi lõpuks kogunes neid ikka omajagu. Üldiselt oli väga tore õhtu koos erasmuslastega, kellest enamik olid itaallased ja unustasid end vahepeal itaalia keeles lobisema. Itaallased räägivad ikka väga kirglikult oma keeles, inglise keeles kusjuures mitte. 

Täna käisin omapead linnas ja suutsin pärast väikest ekslemist leida üles Peetri kiriku, mille 72 meetri kõrgusse torni saab liftiga ja siis vaadata kogu Riia linna ülevalt, Kõik teised olid väga sellest vaimustuses ja soovitasid mul kindlasti ära käia, aga mina mingit ülisuurt elamust sealt ei saanud. Kuigi muidugi ilus oli ja hea vaade linnale, aga ei midagi nii erilist. Eelmise päeva majad avaldasid mulle palju rohkem muljet. Kusjuures lift ei sõitnud üles-alla automaatselt, vaid seal istus üks naisterahvas, kes iga 10 minuti tagant nuppe vajutas ja liftiga alla sõitis ning inimesed sisse lasi ja vajutas uuesti nuppe ning inimesed üleval välja lasi ja teised alla viis. Ja ta ei pööranud külastajatele erilist tähelepanu, vaid luges rahus oma raamatut, kuni me 70 meetri kõrgusele tõusime ning arvatavasti luges ka liftis oma raamatut seni, kuni 10 minutit jälle täis tiksus ja tuli uuesti nuppe vajutada. 

Peetri kiriku eest leidsin Bremeni moosekantide kuju. Paari päeva pärast saan Bremenis asuva kujuga seda võrrelda.

Vaade Peetrik kiriku tornist.