Info üleküllus

Viimane nädal või isegi rohkem olen kuidagi eriti palju huvitavat infot saanud. Nüüd tahaksin kuskile minna ja seda kõike seedida, aga ei saa, sest kool ja töö ja väitlus nõuavad kõik oma aja.

Igaljuhul, kõige pealt uudised. Eriti palju jubedaid juhtumeid on viimasel ajal olnud: Tamsalu mõrv, kahe hooldekodu vastutusel olnud inimese hukkumine. Veel kaugemast ajast: väikelapse surm lastekodus ja järgmisel nädalal väikelapse surm alkohoolikutest vanemate kodus. Väga raske on nende juhtumite osas seisukohta võtta, aga üks on kindel: midagi on väga valesti ühiskonnas. Juba eelmine aasta, kui käisin sotsiaaltöö aine raames hooldekodusid vaatamas, tekkis tunne, et need olud ei ole mõistlikud: hooldajaid on liiga vähe selle kohta, kui raske puudega isikud seal viibivad. Hooldajatele makstakse tohutult vähe palka, võrreldes sellega, kui raske nende töö on. Lisaks on see elamispind nende inimeste jaoks veidi liiga väike ja privaatsust on vähe. Mina ei tea, kust piisavalt raha leida. Samas üks võimalus minu arust oleks siiski vähendada kõrgemate riigiametnikke palkasid. Võib-olla on viga selles, et ma tõesti ei saa aru, kui raske on erinevate ametnike ja riigikogulaste ja ministrite töö. Samas on mul väga raske uskuda, et see on raskem kui korraga 15 puudega inimese eest vastutada ja nende eest hoolitseda.

Lisaks ärritavad mind tohutult otsused, mida kõrgemal tasandil viimasel ajal tehakse. Ma olen sellest siin juba korduvalt rääkinud, aga iga päev lisandub neid otsuseid. Näiteks on nüüd uus eelnõu, millega soovitakse kriminaalmenetluse seadustikku muuta. Mikk Salu kirjutas sellel teemal hea arvamusloo. Eile käis meile loengut pidamas noorsoopolitseinik, kes rääkis pedofiiliast. Ta tõi ka paar näidet, kus politseinik läks hoopis midagi muud uurima, kuid tähelepaneliku jälgimise põhjal suutis tuvastada laste väärkohtlemise. Nagu aru saan, siis uue seadusega see enam võimalik poleks. Minu arust on Eestis vastupidi politseli liiga vähe võimalusi ja kindlasti ei saa rääkida politseiriigist. Lisaks tahaksin mainida veel, et pärast eilset loengut tekkis küll tunne, et pedofiilia osas tuleks väga tõsiselt mõelda karmidele seadusmuudatustele, näiteks tõi noorsoopolitsenik välja ühe noormehe, kes on juba neli korda istunud vanglas pedofiilia tõttu ja intervjuu ajal ütles politseinikule: "Praegu pean siinolevatega leppima, aga kui välja saan, siis lähen uuesti noorematele üle." Mina ei tea, mis on meie õigussüsteemi aluseks, aga mulle tundub, et pigem karistamine, aga mitte kuritegevuse vähendamine. Karistusega ähvardamine võib mõjuda ennetavalt, aga pikas plaanis ei ole see minu arust eriti efektiivne, eriti korduva kuritegevuse puhul. Mis siis oleks? Mulle tundub parim lahendus vanglas istumise ajal kohustuda vange läbima psühhiaatrilist ravi - niimoodi saame parema arusaamise, mis kurjategija peas toimub, lisaks on osa kuritegevust põhjustatud otseselt vaimsetest häiretest, mis on ravitavad. Loengut pidanud noorsoopolitseinik tõi välja, et isegi keemiline kastreerimine ei ole eriline lahendus, sest kuigi inimesel enam ei tõuse, jääb tal ikkagi iha, mida saab rahuldada ka teistmoodi - käperdamine jne. Noorsoopolitseinku arust oleks samuti parim lahendus psühhiaatriline ravi. Mulle aga tundub, et seadusetegijad ei pöördu eriti praktikute poole, vaid vaatavad asju oma mätta otsast ja otsustavad selle põhjal, mis on nende kogemused ja teadmised.

Eelmise jutu põhjal tunduvad mulle suured arutelud geikooselude ja Veerpalu dopingu osas veidi tühised. Samas on gei-kooselude temaatika mulle suhteliselt südamelähendane. Mitte niivõrd õiguse pärast, vaid sellepärast, kuidas põhjendavad end inimesed, kelle arust neil seda õigust olla ei tohiks. Nende põhjendused kahjuks põhinevad väga palju grupi halvustamisel, mis võib viia ka väga traagiliste tagajärgedeni. Näiteks Suurbritannias sooritas üks transvestiidist õpetaja hiljuti enesetapu, sest üks ajakirjanik leidis, et on tema õigus ja asi avaldada info selle õpetaja soovahetuse kohta ja sügavalt hukka mõista, et "selline" õpetab koolis lapsi. Mis siis saab, kui surub veel oma väärtused peale ja kõik lapsed hakkavad oma sugu vahetama?! Ma olen nii väsinud sellest vihkamisest, mis meie ühiskonnas leidub.

Mul oleks tegelikult veel nii palju asju, mille kohta tahaksin arvamust avaldada ja teiste arvamust kuulda. Samas ei ole mõned neist päris sobilikud internetiavarustesse. Igaljuhul, ma tahaksin nii väga, et inimestel oleks Eestis (ja üldiselt maailmas) turvaline ja mõnus olla, aga ma ei tea, kuidas seda saavutada. Aga ma loodan kunagi teada saada. Jah, olen sinisilmne maailmaparandaja :D