Haige

Ma enamasti olen terve. Paar korda aastas aga saab selline nõme külmetus must võitu - hääl on ära, nina tilgub pidevalt ja köhin oma kopse välja. Lisaks on isegi sõrme tõstmine raske ja pingutust nõudev. Praegu on juba kolmandat päeva selline olukord, natuke läheb juba paremaks. Mulle ei meeldi nii, sest mulle ei meeldi rohud ja mulle ei meeldi nõrk olla, aga mis teha.

Rääkides ravimisest, siis mul on oma kindlad eelistused. Kõige rohkem meeldivad mulle igasugu asjad. mida ei tule sisse süüa või mida tuleb süüa, aga mis on toit. Seega sinepivann, küüslauk, mesi, piparmünditee ja külm kompress on mu esimene eelistus. Järgnevad tabletid, mida on kerge alla neelata ja mis toimivad või ma vähemalt suudan ette kujutada, et need toimivad. Kui ma olen juba tõsises meeleheites, siis ma olen nõus võtma siirupit. See on väga õudne.

Praeguse haiguse puhul olen need kõik juba järele proovinud. Kõik aitavad, aga ma peaksin olema järjepidevam. Kõige kergem on aga teki alla pugeda ja loota, et haigus läheb ise üle, kui organism saab piisavalt puhkust. Kuna mu pea on ka tatti täis, siis ma praegu rohkem ei kirjuta. Loodan, et Sinu tervis on parem, minu oma varsti paraneb ja päikest tahaksin ka näha kauem kui viis minutit päevas. Palju lootusi ja tahtmisi, ma tean.

Lõpuks veel üks musta huumoriga vürtsitatud laul: Avenged Sevenfold - A Little Piece Of Heaven. Kui Sa oled nõrganärviline või muidu rikkumata, siis parem ära vaata. But as they say: "Still a better love story than Twilight".

Rääkimine hõbe, vaikimine kuld?

Ma olen päris jutukas inimene, mitte alati ja kõigiga, aga enamasti. Samas hoian päris palju asju endale. Tegelikult olen pärast ülikooli minekut muutunud palju avatumaks. Ma julgen ka kurbi sündmusi jagada ja nõu küsida. Varem oli mul pidevalt "Keep smiling. Everything is fine. They wont understand anyway." Ma ei tahtnud teisi oma muredega piinata, sest meil kõigil on raske. 

Samas olen avastanud, kui oluline on rääkida nii headest kui halbadest sündmustest. "Jagatud mure on pool muret" kehtib tõesti. Lihtsalt hakkab kergem, aga väga tihti suudavad sõbrad isegi lahendusi pakkuda ja probleem väheneb märgatavalt. 

On asju, mida ma kogesin oma kolm aastat tagasi. Sündmused, mis jätsid minusse väga sügava jälje ja mõjutasid mind palju. Nüüd tagantjärele saan alles aru, kui palju tegelikult. Ma olen neist siiani ikka veel rääkinud vähestele, aga olen juba rääkinud. Nüüd on kergem, need ei tee enam haiget. Aga esimest korda rääkisin mõnele kõrvalisele isikule neist alles paar aastat pärast sündmuste toimumist ja kahjuks polnud see rääkimine kõige meeldivam kogemus. Mul oli väga raske rääkida ja valisin vale inimese - ta ei mõistnud, kuigi seda ongi palju palutud. Seega sulgusin uuesti. 

Nüüd paar päeva tagasi tulid need sündmused pikemalt arutlusele kahe inimesega korraga ja nemad mõistsid ja hakkas parem. Olen õnnelik, et olen endale leidnud sellised sõbrad. Mul on alati olnud Varje, kes mõistab, aga ühest inimesest jääb vahel väheks. 

Seega palun jagage lisaks oma rõõmudele ka oma muresid. Mina võib-olla ei oska nõu anda, aga ma kuulan ja toetan. Kui oma muresid mitte jagada, siis need kuhjuvad ja lõpuks viivad väga halbade mõteteni. 

* * *
Väike luulenurk ka lõppu:

Mõnikord tahaksin ka nutta,

aga enam ei tohi,

olen ju juba suur tüdruk.

Mina pean teadma,

oskama, lohutama.

Ma tahaksin, ausalt,

aga ei oska.

Ka suured tüdrukud nutavad vahel.

* * *

ma ei ole see, kes ma olin eile

      rakud on surnd ja sündind

ma ei ole see, kes ma olin eile

      inimesed on tulnd ja läind

ma ei ole see, kes ma olin eile

      asjad on pakitud ja lahti võetud

ma ei ole see, kes ma olin eile

      mõte on tekkind ja kadund

ma ei ole see, kes ma olin eile

     kondoom on avatud ja kasutatud

ma ei ole see, kes ma olin eile

     ma olen täna ja mitte kauaks

Hulluke

Lisaks sellele, et ma teen endale sügiseks veidi hullumeelsed plaanid - matastat kõrvale jms, on mul ka see suvi juba väga palju plaane.

Suvekohviku avamine. Pilt võetud Luunja kodulehelt.

Nimelt avatakse see aasta Lemmatu Marjatalus Suvekohvik, kus hakkan peaaegu kõike tegema praeguste plaanide järgi - kokk, kassapidaja, ettekandja, koristaja jne. Aga hästi ilus kohvik on ja ootan juba väga homset avamist. Tulge siis mulle ikka külla. Lisaks aitan veel teha kodulehte ja hakkan arvatavasti osaliselt sekretär-asjajajaks ka ehk annan infot kohviku ja isekorjamise kohta. Loodan, et saan hakkama ja tuleb tore.


Juuni alguses saadeti üliõpilastele tööpakkumine: "Otsin andmete sisestajat Ahhaa Teaduskeskuse ja tema rahvusvaheliste partnerite uurimusprojekti "Tarbimisteadlikkuse uuring Eestis". See on osa FOODWEB projektist, mis uurib inimeste ja tootjate toitumisalast tervislikkuse ja keskkonnasõbralikkuse teadlikkust Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis.
Otsime kahte andmesisestajat, kes on kohusetundlikud, andmesisestusega varasemalt kokku puutunud (nt ka õpingute käigus) ning saaksid koheselt tööle asuda." Kandideerisin ka, aga saadeti kiri, et ei osutunud valituks, aga lubati uuesti ühendust võtta. Eile õhtul siis saingi kirja, et nüüd mind ikka tahetakse. Kuna see annab erialast töökogemust, siis kavatsen selle ka vastu võtta.

Oleme udused ja puud on lillad. Pildistas Erika Ehmann.

Lisaks on plaanis olla ikka sotsiaalne ka. Eelmine nädal oli selles suhtes juba päris edukas. Nimelt oli neljapäevast laupäevani iga õhtu pidu ja pühapäeval veel külapäev ka. Kõik üritused olid hästi toredad ja õnnestusid  päris hästi. Väga mõnus ja vahva oli. Järgmine nädal lähme sotsioloogidega Gerdale Hiiumaale külla. Siis tuleb jaanipäev ja järgmisena ema sünnipäev ning vanaema juubel. Augustis on suguvõsakokkutulek ja pean vaikselt plaani, et võiks ikka lõpuks Eurotripi teoks teha ehk paariks nädalaks auto/hääle/rattaga Euroopa poole liikuda. Huvilisi? Lisaks tahaks kindlasti jõuda kontserditele, paarile inimesele külla ja teha veel paar lõkkeõhtut. Veel üks idee oli teha Luunjas väike väitluspäev.

Lõpuks on veel kodused tegemised. Lehmad on ikka alles, seega sõidan kolm korda nädalas piimaringi. Lisaks on aiatööd - muru niitmine, rohimine, istutamine, kastmine jne. Veel tahaksin veidi lugeda ka. Isegi jõuan kooli ajal väga vähe ilukirjandust lugeda, siis suvel ikka võiks.

Seega on mu aeg väga üle planeeritud ja kui tahad midagi lõbusat teha, siis pead ise ühendust võtma, sest plaane ma rohkem teha ei jõua, aga liituda veel plaanidega jõuaks küll.

Mis Sul suvel plaanis on?

Matemaatiline statistika

Otsustasin, et vähemalt proovin sügisel matemaatilise statistika aineid võtta. Kui feilin, siis feilin. Vahel tuleb riskida ja väljakutsed vastu võtta. Lisaks oli enamus selle poolt. Siinne küsitlus polnud küll eriti esinduslik, aga seegi juba näitab midagi. Lisaks olid õppejõudude vastused väga julgustavad. Allpool mõned väljavõtted: 

"Teie edasise elukäigu kohaselt on see kindlasti väga hea valik. Selline kombinatsioon on suure perspektiiviga./.../ Olen ise mitut puhku mõelnud, et küllap tuleb kord aeg ja keegi soovib teha vastupidises suunas käigu sellele, mida mina tegin, tulles Eesti riiki, saabudes sotsiaalteaduskonda. Nüüd on see aeg käes ja mul on Teie otsuse pärast väga hea meel. Siit sinna minnes ja tagasi tulles saab sotsioloogia lõppkokkuvõttes palju rohkem juurde kui sealt siia tulles."

"Selline soov ei ole tõesti tavaline, aga on meeldiv. Seni on matemaatilise statistka kõrvalaerialaks valinud mitmed bioloogid. Olen kindel, et sotsioloogiliste uuringute planeerimisel, läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel on matemaatilise statistika teadmised kindlasti kasuks."

Ma ei kujuta ette, mis sügisel saama hakkab. Mõtlen suvel ja panen endale juba kirja põhimõtteid, millest kindlasti kinni pidada, et jõuda ja ellu jääda:


1. Tee endale päevakava. (Hakkasin sel kevadel esimest korda kollasele märkmepaberile üles kirjutama, mida mul kindlal päeval teha vaja on. See süsteem on väga edukas.)

2. Söö korralikult ja tervislikult. (Mul oli kevadel vitamiinipuudus ja sellest tulenev väsimus, mis muutis kõige tegemise tohutult raskeks.)

3. Puhka - iga nädal vähemalt üks õhtu koolist ja muudest kohustustest vaba.

4. Tee loengutes intensiivselt kaasa, muidu on see lihtsalt kasuliku aja raiskamine.

Sügissemestriks on mul praegu 44 EAPd, mis polegi kõige hullem. Kahjuks ainete ajad ei klapi väga hästi. Nimelt on kaks sotsioloogia ja kaks statistika ainet täpselt samadel aegadel. Loodan siiski, et saan õppejõududega kuidagi kokkuleppele.

Mis Sina arvad, kas ma saan hakkama? Põhjenda ka oma vastust, sest arvamus ilma põhjenduseta pole midagi väärt. :)

Luuletaja, kes meis kõigis vahel pead tõstab

Mul mõnikord tuleb tuju kirjutada. Kirjutada midagi teistmoodi - vähem reaalsust ja rohkem unistusi. Neis kirjatükkides olen ma konkreetse hetke tunne ja mõte. Kahjuks on selleks vaja ka tohutult aega ja energiat. Siiski on midagi aja jooksul kogunenud, mida ka Sinuga jagaksin.


*   *   *

Mida sa üldse tead?
Arvad, et leidsid mu vead.
Kriibin su autole read:

"Mine perse- sina ja su vead!" 

Tahan karjuda, olla kõrk:
"Sa oled nii kuradi nõrk!"
Ütled, et ei taha mind kaotada,
oleksid võinud suud mitte paotada. 

Ühel hetkel olen vaba,
kuigi seda ei vaja.
Millalgi tahan jälle olla,
mitte küll täna, homme võib-olla.

    - Kas ma tegin Sulle tõesti nii palju haiget?

    - Jah. Ma olin Sinusse armunud (ma ei armu kergesti).

      Ma võtsin meie suhte nimel riske ja avasin end rohkem kui kunagi varem. 

      Meil oli ju koos hea (mäletad meie esimest suudlust?). Jah, muidugi,

      vahepeal oli raske (see mitmetunnine öine telefonikõne), aga elu polegi kerge. 

     Just heade asjade nimel tuleb elus palju pingutada. Sina aga andsid alla. 

     Ma ei vihka Sind, vaid ennast, sest ma pole piisavalt hea. 

   - Mul on kahju. 

   - Mul ka. 

* * *

Sõdalane

Raha eest sõtta,
"Kõigil on vaja elada"
Rahu eest sõtta,
"Ma olen patsifist"

Lennukis on paha olla,
maandudes veelgi halvem.
Võõras maa, keel, aeg,
aga inimesed-
needsamad, natuke
tumedamad, aga
kurvad, väsinud, lootusetud.

Esimene kuul-
liiga palju verd.
"Ma ei ole kedagi varem tapnud"
Teine kuul, kolmas, neljas
ja kahesaja kolmekümnes.

Kuul roidesse
ja kahenädalane puhkus.
"Ma ei taha siia tagasi"

Kodus, aga üksi,
sest naisele ei meeldinud
püss padja all ja
mina
ei tahtnud lapsi hirmutada.

Tagasi, sest keegi peab
purunema,
et inimesed saaksid
olla rahul,
minust pole enam tähtsust,
sest olen niigi katki.

Ma ei taha raha,
siin pole sel tähtsust.
Milleks saavutada rahu?
Inimesed ei taha seda.
Sõtta,
sest keegi peab.

Pühendusega sõbrale, kes läks Afganistani võitlema.

Hoia end!

* * *

"Sa hakkad täna veel

inimeseks

juues tassi musta kohvi

lootuses et pohmelliga

hajuvad ka mälestused

eilsest õhtust

Sa hakkad täna

veel inimeseks

et täna veel lubada endale

mitte kunagi ei joo enam 

nii palju

et täna veel kustutada

oma mälust tema

ta nimi ja käed

su kehal kohtades kuhu sa 

ei taha et võõrad tungiksid

Sa hakkad 

täna veel inimeseks

täna veel otsid endale tema

tema kellega koos vanadust nautida

lapselapsi hellitada 

ühisel hauaplatsil igaveseks uinuda!"

karjub hääleke mu peas.

Ma

hakkan täna veel inimeseks

otsides armastust võõrast voodist

ihualasti

Öised mõtted ei lase uinuda

Täiendasin hommikul oma youtubei playlisti. Nüüd on seal viie tunni jagu muusikat. Selle käigus avastasin taas, kui suhteline maailm on. Mõni laul muudab mind iga kord tohutult kurvaks, samal ajal, kui mõni teine laul, mis on vähemalt sama kurb, ei mõju mulle eriti. See oleneb täiesti sellest, millal ma  laulu olen kuulnud, kas see meloodia läheb minu hetketujuga kokku, kas need sõnad ühilduvad sellega, mis minu elus toimub jne. Seega ei loe laulu puhul ainult tema reaalne headus, vaid ka hetked, mil ma olen neid kuulnud, ning inimesed, kellega mulle need laulud seonduvad.

Muusikast veel nii palju, et on päris hämmastav, kui erinevat muusikat ma kuulan ja naudin. Muusika on üldse mu jaoks tohutult oluline. Ma armastan ise ka laulda ja tantsida. Kahjuks ei tee ma kumbagi eriti hästi, sest mingil põhjusel on elevant mulle kõrva peale astunud ning rütmitaju on ka kuidagi puudulik. Aga vaba aja veetmise mõttes ikka võib. Samas öeldi mulle täna: "Mulle meeldib sinu laulmine rohkem kui oma õe oma, kuigi tema peab viisi. Sul on hea hääl." Sellised komplimendid mõjuvad nii tohutult hästi. Sama inimene ütles mulle kunagi veebruaris: "Mulle meeldib Su maailmavaade." Aitäh, et Sa nii armas oled! Rääkides komplimentidest, siis tuleb üks teine inimene ka ära mainida, kes on mulle teinud kaks ülivahvat, kuigi palju pinnapealsemat komplimenti. Nimelt: "Su juuksed lõhnavad nii hästi." "Sul on nii siledad jalad." Aitäh, et Sa nii vahetu oled!

Lisaks mõtlesin täna stabiilsuse ja uuendusvajaduse üle. Mul on vaja pidevalt midagi uut, mõnda väljakutset. Muidu mul hakkab igav ja ma olen tüdinenud ning kurb. Sellistel hetkedel ma ei naudi midagi. Samas on mulle vaja mingil määral stabiilsust. Muidu tundub, et ma ei saa kõige sellega hakkama ning kardan ja muretsen pidevalt. Näiteks olen ma õnnelik, et elan  siiani oma lapsepõlvekodus, aga samal ajal on siin toimunud mitmed muutused ning eriti mu enda roll on väga muutunud. Ma ei ole siiani veel suutnud ideaalset tasakaalu leida, aga loodame, et see õnnestub järjest enam.

Lõpuks kirjutan veel veidi eksamimaterjali koostamisest. Nimelt koostasin sügisel ühiskonnaõpetuse eksamimaterjali. See pole küll ametlik, vaid lihtsalt eraettevõte, aga uhke tunne ikkagi. Lisaks oli sellise materjali koostamine iseenesest tohutult nauditav protsess minu jaoks. Täna sain selle aasta kokkuvõtte ning see tegi samuti tuju heaks: "Materjali müüdud kogused kokku: 444. Ühiskonna materjali osteti eranditult kõige rohkem ja tagasiside oli hea! /.../Tagasisidest kahjuks midagi konkreetset välja tuua pole, sest üldjuhul saame vaid kriitilist tagasisidet. Sinu materjali osas me seda ei saanud. Pigem paar õpilast kirjutasid, et tänud materjali eest, see on väga hea vms."

Praegu aga mu pea valutab, mis ei ole üldse meeldiv. Üritan nüüd magama minna. Loodame, et jään, muidu tuleb tablette sööma hakata. 

Väitlus

2011. aasta meistrikate kuuendad.

Kui ma Treffnerisse läksin, oli mul kindel plaan väitlema hakata. Ma isegi ei mäleta, mis põhjusel. Viisin selle plaani ka kohe ellu ning kolm aastat olin päris tegus keskkooliväitleja. Loomulikult oleks saanud veel tegusam olla, aga aega pidi teistele tegevustele ka veidi jätma. 

Vahva on meenutada etapile eelnevaid nädalaid, mil tegime koolis kaasust, kuni valvur tuli ja meelde tuletas, et võiks millalgi koju minna. Nädalavahetusi, mil kaasuse tegemine oli aju juba nii sassi ajanud, et kohvi sisse sai suhkru asemel sool (ei ole maitsev kooslus, ärge proovige). Hetki, mil leidsin mõne uue tõestuse või tuli öösel mõte argumendi kohta. 

Ettevalmistusest veel toredam oli aga väitlus ise. Hasart, mida koged, kui pead kuue minutiga tõestama, et just sul on õigus ja teised eksivad. Rahulolu, mida tunned, kui kohtunikult või kaasväitlejatelt head tagasisidet saad. Hetked, mil näed oma nime parimate spiikrite seas. 

Agnes - parim treener, kes hoidis meie tuju alati üleval.

Loomulikult oli ka pingeid. Hetki, mil oli tunne, et tahaks loobuda. Aga siis olid olemas tiimikaaslased ja treener, kes innustasid edasi, ütlesid, et tegelikult on ju kõik hästi ja me saame hakkama. Lõpuks kasvad sa nende inimestega nii kokku. Nemad on need, kes mõistavad su mõtteid, kelle ühe märksõna järgi suudan ma kõne käigus välja mõelda ja ette kanda uue argumendi. 

Rääkides veidi saavutustest ka, siis 11. klassis jõudsime meistrikatel võistkondlikult (Värvilised Kummikud) poolfinaali, kus kaotasime Arrogantole, 12. klassis veerandfinaali, kus kaotasime häältega 2:3 Talledel. Kõnelejate arvestuses oli mu parim saavutus 2011. aasta kokkuvõttes saadud neljas koht. Spiikrite poolest jäi mu laeks 27 punkti. seega võib täitsa rahul olla. Kuigi üks öö nägin unes, kuidas võitsime meistrikad ja see oli nii hea tunne ja päris kahju oli, kui sain aru, et see oli uni.

Meie lapsed: Stalker. II Etapp 2012.

Sellest sügisest treenime koos Toomasega ühte võistkonda HTGs. See on peaaegu sama tore kui ise väitlemine. Treenerina arenevad hoopis teised aspektid kui ise väideldes. Lisaks vedas meil väga tiimiga: nad klapivad omavahel hästi, on aktiivsed ja nutikad. Nendega koos on nauding kaasusi teha. 

Ülikooli väitlusklubis pole mul kahjuks eriti aega olnud käia. Tahaksin küll, aga lihtsalt ei jätku jaksu. Tahaksin öelda, et järgmine aasta, aga arvestades mu praegust plaani võtta sügisel matastati aineid, siis see eriti ei toimi. 

Igaljuhul väitlus on muutnud mind palju kindlamaks esinejaks. Lisaks oskan palju paremini ka kirjalikke tekste argumenteerida ja infot leida. Ülikoolis on ka näha, et väitlejad võtavad palju rohkem ja asjalikumalt sõna kui teised (olgu, ma võib-olla pole erapooletu, aga tundub küll nii). Seega kui kellelgi on aega, siis soovitan väitlemisega tegeleda. see on lõbus ja tohutult arendav.