Ma olen viimasel ajal jälle aru saanud, kui palju huvitavat maailmas on. Kui palju erinevaid vaatenurki, lähenemisviise, mõtteid ja käitumisi. Praegu loen õigusfilosoofiat ja see on taas hoopis teistsugune lähenemine probleemidele. Meie sissejuhatavates loengutes ja ainetes küsitakse väga tihti, mis on erinevus filosoofia, sotsioloogia, majanduse, psühholoogia jne vahel - kõik nad on ju ühed sotsiaalteadused ja tegelevad sama asjaga. Ma enamasti suudan vastata õiged märksõnad, aga ma ei hooma seda erinevust kunagi lõplikult.
Praegu aga mõistan, et ma ei saagi aru saada, kui erinevad lähenemised on, kui ma tean neist nii vähe. Kui ma tean ainult stereotüüpseid märksõnu, mis mingit valdkonda iseloomustavad. Aga süüvides sotsioloogiasse, filosoofiasse või kas või matemaatikasse, hakkan ma aru saama, kuidas ühe valdkonna inimesed mõtlevad hoopis teistmoodi. Probleemid, mida üritatakse lahendada, on tihti samad ja isegi lahendused, milleni jõutakse, on enamasti väga sarnased, aga see, kuidas nendeni jõutakse on tohutult erinev.
Ma tahaksin tuua nüüd mõne hea näite, aga ma praegusel hetkel ei oska ehk kunagi tulevikus täiustan. Seega jätkame teoreetilise poolega. Nimelt tegelen praegu hoolega matemaatika õppimisega ja meil on selline tore aine nagu Sissejuhatus erialasse, kus kiidetakse, kui tore ja lahe ikka matemaatiline statistika on. Hiljuti väitis üks loengupidaja, et kuna tema on õppinud matemaatikat, siis ta suudab leida probleemile, isegi kui see on tema jaoks täitsa võõrast valdkonnast (põllumajandus konkreetse statistiku puhul), kiiremini lahenduse kui selle valdkonna enda esindaja. Ma julgen selles väites aga kahelda. Mina ei oleks üldse nii kindel, et mõni lähenemine on parem kui teine.
Näiteks tahan siinkohal tuua ülesande, mille lasteaialapsed suudavad väitetavalt lahendada viie minutiga, aga mille lahendmiseks kulus minul umbes pool tundi ja ühel matemaatikul oma kaks tundi ja siis ka koos vihjetega. Ülesanne ise on järgmine:
Kirjuta järgmine rida eelmise põhjal.
1
11
21
1211
111221
..............
Selline näide tõestab, et ei saa öelda, et mõni lähenemine teistest parem oleks. Mõnikord piisab väga lihtsatest teadmistest, et lahendada teiste jaoks väga keeruline ülesanne. Lisaks näitab see ülesanne, kuidas pahatihti tohutult õppides unustame me ära kõige lihtsamad tõed või lihtsalt ei suuda neid enam näha. See on midagi, mida ma tahaksin vältida. Samal ajal aga tahaksin juurde õppida uusi mõtlemisviise. Ma usun, et kõige parem on erinevate lähenemiste kombinatsioon. Seetõttu ma pingutangi praegu, et mõista lisaks sotsioloogia lähenemisele sügavamalt ka matemaatilist lähenemist. Samal ajal loodan, et mul ei unune algkoolitõed.
Hea meelega tahaksin mõista kõiki erinevaid lähenemisi ja mõttemaailmu, aga see on arvatavasti võimatu eesmärk. Isegi praegu on mul tihti tunne, et olen liiga suure eesmärgi seadnud, kui tahan hoomata kahte täiesti erinevat lähenemist. Ma aga pingutan nii palju, kui ma vähegi suudan. Ma tahan ja see on kõige olulisem. Kui ma olen motiveeritud, siis ma usun endasse, ja suudan väga palju korda saata.
Seega väike soovitus Sulle ka, armas lugeja:
Armasta kõike, mida Sa elus teed ja koged. Õpi tundma maailma enda ümber - inimesi, kellelt on tohutult palju õppida; raamatuid, kust on lõpmatult teadmisi võimalik hankida; tegevusi, mis võimaldavad ennast arendada jne. Kui Sa tunned mingil hetkel, et ei taha enam ja pead end sundima, siis tegele millegi muuga, küll siis tahtmine tagasi tuleb, kui tegu on õige eesmärgiga ja kui ei tule, siis oligi viimane aeg aru saada, et on seatud vale eesmärk. Ja ma tean, et plaanide ja otsuste muutmine on mõnes mõttes halb ja raiskav, aga minu arust on hullem jätkata vale plaaniga.
Seega nautigem maailma - inimesi, tegevusi, teadmisi ja kõike muud, mida elul pakkuda on!