Tuesday, January 29, 2013

Nüüd olen küll surnud...

Nüüd on küll see semester läbi, vähemalt mina ei kavatse enam rohkem midagi teha. Kuues aines  eksamid, lisaks kahe puhul ka korduseksam. Kõiki tulemusi veel ei tea ja mat.analüüs jääbki arvatavasti minu puhul igavesest ajast igavesti mission impossibleiks, aga vähemalt sai proovitud. Lisaks jäi veel sügissemestrisse hunnikutes kirjatükke ja kodutöid. Seega praegu on küll tunne, et läheks kuhugi soojale maale ja jääks palmi alla lamama, aga päris nii hästi ei saa. Vähemalt tänase päeva kavatsen suuremas jaos voodis veeta, lugeda ja näksida midagi head ja veidigi pingeid endast välja juhtida.

Aga ega ma viimasel ajal tegelikult ei ole ainult õppimisele keskendunud. Ma lihtsalt ei suuda 9st kümneni raamatukogus konspekti taga istuda. Lisaks olid kallitel inimestel sünnipäevad ja kooli pärast neid üle lasta ka ei tahtnud.

Kolmapäeval käisin Kaisal külas. Kuna enamik sosse oli kuskil Hiiumaal, Saaremaal, Ukrainas, Keenias või mõnes muus maailma otsas, siis olime kolmekesi. Aga see oli ka lõbus: saime doominot mängida nii, et kõigile jagus ikka normaalses koguses juppe ja Yatzyt ja Eesti mälumängu jne. Pärast suundusime Kaisa ja tema Noarootsi sõpradega Retrole. Hämmastavalt head muusikat lasti ja hästi tore oli.




 Üritasime ehitada doominost, aga pidevalt kukkusid ümber...















Millegi pärast on viimasel ajal kõigil temaatilised sünnipäevad. Kadi ja Lomp pidasid viiekümnendate stiilis pidu. Muusika ja meeleolu pärast tundus küll, et tahaks ise ka parem viiekümnendatesse tagasi. Veidi fotomeenutusi:
Tibu tudub....



Kadi laulis ja Novellus esines :)

Neiud olid Lombi soengu pärast kadedad...
Pärast viiekümnendaid suundusin järgmine õhtu juba Jaapanisse ehk Peeter-Paulil oli Jaapani-teemaline sünnipäev. Tegime sushit - rullisin kohe 4 rulli 10st ja tulid täitsa ilusad. Peale riisi keetmise oli sushi tegemine isegi suhteliselt kerge ja lõbus. Mõned meenutused ka pühapäevast:


Fotograaf kiusas, aga jänku kaitses mind...

Sotsioloogide rünnak!!


Lisaks lubasin üht sõpra aidata ja siis olen ka nüüd väikest viisi meediastaar ehk Eesti Päevalehes ilmub väikseid nupukesi mu tööotsingutest. Sissejuhatav lugu on siin.  Veel käisin bridžiklubis, mis oli jälle täitsa tore, ning ajalooringis, sest seal oli tõeliselt huvitav teema. Mul on endiselt maailma kõige lahedam klassijuhataja - isegi paar aastat hiljem jätkub juttu kauemaks ja kallistame, kui kohtume.

Täna siis lebotan veel. Homsest aga lähen juba uut ametit proovima ehk Tähe Tantsu- ja Tennisekeskuses administraatori kohta. Hoidke mulle pöidlaid :)

Peeaegu oleksin unustanud, Kristjan suutis oma telefoni ikka nii palju moosida, et sai pildid kätte. Siin siis meenutusi ka üleeelmisest neljapäevast:
Varje sõitis pulliga...

PePa HAMMUSTAS mind, Varje on ka šokeeritud

Oskan nunnu ka olla...
...ja veidi kurjem


Nii, nüüd küll kõik ei saanud, aga midagi ikka jälle.