Ehk tahaks juba suve ja lamada päikese käes ja ujuda, kuigi ma tegelikult suvel arvatavasti teen palju tööd ja jõuan jälle vaid paar korda ujuma, aga unistada võib...
Praegu on aga lõputöö-eksamid-kodutööd. Lõputöö tuleb eelkaitsmisel esitada esmaspäevaks, selleks ajaks võiks töö enamvähem valmis olla, mina olen nii kaugel, et pärast uinakut saan hakata analüüsi osa puhtandisse kirjutama. Päris pikk tee veel minna, aga mu juhendaja usub minusse ja Tarmo usub ja Varje usub ja teised sossid usuvad ja eks ma pean siis ise ka uskuma ja pingutama. Hästi huvitav on, aga minu jaoks liiga palju valikuid. Teen temaatilist analüüsi ja siis suudan välja mõelda vähemalt kolm täiesti erinevat viisi, kuidas jagada koode kategooriatesse. Rääkimata sellest, et ma endiselt pidevalt mõtlen alternatiivseid uurimisprobleeme ja lähenemisi välja. Aga ma üritan endale sel puhul iga kord mõttes vastu näppe anda ja jätkata juba tehtud plaani järgi, muidu ma ei jõuagi kaalumisest kaugemale.
Kaks kõige kummalisemat saagat, mis said täna lõpplahenduse (loodetavasti):
- Ühes aines oli meid semestri alguses 12 registreeritut ja siis pidime tegema kaks kuuest gruppi. Mina sattusin oma teema eelistuse tõttu gruppi, kus alguses oli kolm inimest. Siis ilmus üks inimene veel välja, kes kolme nädala pärast uuesti kadus ja andis teada, et ta ikka ei suuda seda ainet see semester läbida. Siis tegime kolmekesi oma grupitöid ja olime täitsa rahul, kuigi veits ebavõrdne oli, kui teises grupis on poole rohkem inimesi, aga mõnes mõttes on väiksemad grupid jälle toredad. Täna hommikul lähen FBi ja üks meie grupi liige on kirjutanud, et tuleb välja, et tal ikka ei ole seda ainet vaja ja ta lasi end maha registeerida. Nüüd on siis aines kaks gruppi: meie kahene grupp ja teine kuueliikmeline. Järgmiseks nädalaks tuleb esitada lõplik grupitöö. Gonna be fun!
- Mu juhendaja soovitas mulle Douglas Ezzy (2002) raamatut kvalitatiivse analüüsi kohta. Otsisin siis estrist selle välja ja ütles, et asub geograafia osakonnas. Uurisin siis esmalt, kus geograafia osakond on ja mind juhatati Vanemuise 46. Seal leidsin üles zooloogia osakonna raamatukogu, mis oli aga kinni. Siis läksin valvurilt uurima, mis värk on. Ta oli väga abivalmis ja kaasas ühe möödamineva õppejõu ka. See õppejõud ütles, et tema arust sellist asja nagu geograafia osakonna raamatukogu enam ei ole ja need raamatud said teistesse raamatukogudesse. Siiski soovitas valvuril veel helistada mingile teisele õppejõule, kellele valvur siis helistas. Rääkisid natuke aega ja siis anti mulle telefon. Sain siis teada, et need raamatud jagati õppejõududele ja kaks võõra õppejõu nime, kelle käes see raamat võib-olla on. Läksin sealt hämmeldunult minema ja enne, kui võõrastele õppejõududele kirjutama hakkasin, tuli mul ette, et äkki on mu enda juhendajal ka see raamat olemas. Järgnevalt saingi viie minuti jooksul vastuse, et tal on see raamat olemas ja saan tema kabinetist selle kätte. Aga noh, kui oleksin kohe asjale niipidi lähenenud, siis oleksin toredast raamatu otsimise kogemusest ilma jäänud.
Sellised lood siis. Et mina ka ei tea. Maailm tundub ikka kole kummaline ja keeruline paik vahepeal.
Aga üks lauluke ka: Ungari eurolaul, mis läheb kokku mu lõputöö teemaga ja oli muidu ka tore. Tantsijad annavad hästi palju juurde.
