Semester algas nüüd kaks nädalat tagasi, aga alles sellel nädalal tuli loengutesse ka rohkem sakslastest üliõpilasi. Ma ei tea, kas sattusin lihtsalt kummalistesse loengutesse või ongi siin norm alles teisest nädalast õppetööle kohale tulla. Esimesel nädalal olid loengutes igaljuhul valitsevalt erasmuslased, aga teisel nädalal saksa üliõpilased. Võtan siin nelja sotsioloogia ainet. Kahes seminaris käib väga vähe inimesi, umbes 6 inimest tavaliselt. Loengutes on aga rohkem inimesi (ühes 20, teises 50). Õppesüsteem on TÜ omaga päris sarnane: materjalid lähevad StudIPsse (kohalik ÕIS) ülesse ja wifi nimi on samuti eduroam, aga sellega ühendamine on tunduvalt keerulisem kui Eestis. Üldse on Saksamaal interneti kasutamine igatpidi keerulisem - tasuta wifist võib ainult unistada, aga näiteks ka youtubeis on rohkem ja pikemad reklaamid. Arvatavasti on põhjuseks asjaolu, et andmekaitseseadused on Saksamaal tunduvalt rangemad ja rohkem rakendatud kui Eestis.
Siiani tundub mulle, et kohalikud Bremenis on tunduvalt avatumad kui Eestis. Näiteks kui hommikul bussi peale jookseme, siis seisab keegi alati ukse vahel, et buss ilma meieta ära ei saaks sõita. Samuti suheldakse bussis omavahel rohkem ja kui midagi maha pillad, siis annab keegi kiiresti selle sulle kätte. Muidugi mulle valmistab selline avatus ka veidi raskusi, sest tihti tahavad kohalikud minuga saksa keeles rääkida, aga siis pean end vabandama, sest ei saa endiselt piisavalt hästi aru, et saksa keeles nendega suhelda. Üldiselt aga osatakse siin inglise keelt päris hästi, aga nad on väga kriitilised oma inglise keele osas ja alati vabandavad, et oi, mu inglise keel ikka ei ole hea, kuigi tegelikult räägivad täiesti arusaadaval tasemel. Ülikoolis on tore komme, et iga loengu lõpus koputavad üliõpilased lauale, et õppejõudu tänada.
Reedel käisime Dominikaga väiksel Hamburgi reisil. Koha peal olime neli tundi, aga suutsime päris palju näha; ilus vanalinn ja sadama rajoon. Samuti käisime kahte kirikut seest poolt vaatamas ja ühes olid eriti uhked orelid. Kahjuks keegi neid parasjagu ei mänginud. Kevadeti resimine on aga paras nuhtlus, sest kui hommikul startisime, siis oli ilm päris jahe, aga päeva peale läks ülipalavaks ja lõpuks oli liiga lämmi, et kõndida, seega pidime bussi kasuks otsustama ning saime veidi vähem ilusat linnapilti nautida.
 |
| Hamburgi raekoda |
 |
| Elba jõgi koos luikedega |
 |
| Eriti uhke orel |
 |
| Laevad Elba jõel |
Sadama piirkonnas lõunatamiseks sobivat kohta otsides avastasime, et sakslaste jaoks on täiesti normaalne lõuna kukkel heeringaga. Lõpuks selle kasuks ei otsustanud, aga üldiselt on siin kõige tavalisem "võileib" kukliga või saksa keeles Brötchen.
 |
| Kas pole mitte isuäratav? |
Kui juba jutt toidu peale läks, siis portsjonid on siin minu harjumuse jaoks liiga suured. Samuti on nende jaoks väga tavaline lisand praele külm kartulisalat, mis on siis ainult hapukoor ja suured keedukartuli tükid, mis pole ka just minu maitse järgi. Seega olen nüüd enamasti kodus lõunatanud, mis nõuab aga ka suurt pingutust, sest ainult endale kokkamiseks motivatsiooni leida on päris keeruline. Õnneks on mul toredad majakaaslased, kes mulle ka tihti süüa pakuvad või kellele saan oma toiduga rõõmu valmistada. Selles suhtes vedas mul ikka majutusega väga, et jagan maja nelja väga vahva üliõpilasneiuga ja saame koos sarju vaadata, tantsida ja kõike muud toredat. Tagasi toidu juurde tulles on Bremenis väga palju Türgi toidukohtasid, kus saab mõnusalt vürtsikat toitu.
